Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased analüüsivad, kuidas geeniuuringuid täpsemaks muuta
Tohutud geeniuuringud pööritavad hiiglaslikke andmehulki, kuid tolku on neist olnud oodatust napimalt. Nüüd lubavad teadlased, et uued analüüsimeetodid ning veelgi võimsamad arvutid suudavad kehas haigusele jälile jõuda juba ammu enne, kui tõbi ise endast üldse märku annab, kirjutas Novaator.
Viimastel aastatel on geneetikas tehtud palju suuri kogu inimgenoomi hõlmavaid assotsiatsiooniuuringuid, millest suurimates on korraga vaatluse all isegi kuni 200 000 inimese geeniandmed. Neis püütakse leida seoseid genoomipiirkondade ja erinevate tunnuste või haiguste vahel, näiteks on uuritud, mis põhjustab äärmuslikku ülekaalu, diabeeti, aga ka seda, miks mõned inimesed kasvavad erakordselt pikaks.
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele