Autor: Triin Tabur • 12. september 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti teadlased analüüsivad, kuidas geeniuuringuid täpsemaks muuta
Tohutud geeniuuringud pööritavad hiiglaslikke andmehulki, kuid tolku on neist olnud oodatust napimalt. Nüüd lubavad teadlased, et uued analüüsimeetodid ning veelgi võimsamad arvutid suudavad kehas haigusele jälile jõuda juba ammu enne, kui tõbi ise endast üldse märku annab, kirjutas Novaator.
Viimastel aastatel on geneetikas tehtud palju suuri kogu inimgenoomi hõlmavaid assotsiatsiooniuuringuid, millest suurimates on korraga vaatluse all isegi kuni 200 000 inimese geeniandmed. Neis püütakse leida seoseid genoomipiirkondade ja erinevate tunnuste või haiguste vahel, näiteks on uuritud, mis põhjustab äärmuslikku ülekaalu, diabeeti, aga ka seda, miks mõned inimesed kasvavad erakordselt pikaks.
“Paraku on selliste uuringute seletusvõime üsna väikene – mingi haiguse põhjustest suudavad leitud genoomipiirkonnad pakkuda seletust vaid mõnele protsendile,” ütles Eesti Geenivaramu teadur Tõnu Esko. Hetkel teeb Esko järeldoktorina teadust USAs Bostonis Broadi instituudis.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!