Apteekide asutamispiirangute vaidluse põhiküsimus on see, kas rohkem apteeke tähendab ka paremat apteegiteenust, suuremat ravimite valikut ja väiksemat hinda, arutleb advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Ants Nõmper, kes esindab antud juhul Eesti Apteekide Ühendust.
Apteegiteenuse kvaliteet on kinni apteekris. Kui hakkab toimuma apteekide asutamisralli, siis ei ole kusagilt apteekreid võtta. Juba praegu on Eestis puudu mitukümmend apteekrit ning suur osa apteekreid on kas pensionieelikud või suisa pensioniealised. Keegi ei kavanda apteekrite vastuvõtu suurendamist ülikoolis ja kui isegi kavandaks, siis enne viit aastat need tudengid tööturule ei sisene. Keskmine apteekrite arv ühe apteegi kohta on nagunii Eestis tunduvalt madalam, kui mujal Euroopas. Üleväsinud, mitmel kohal rabav apteeker ei saa parandada apteegiteenuse kvaliteeti.
Seotud lood
Täna arutab riigikohus apteekide asutamispiirangu küsimust – õiguskantsler Indrek Teder ja tema toetajad püüavad murda Margus Linnamäe Magnumi ja teise ravimihiiu Tamro huve teenivat korda, kirjutas Äripäev.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.