Autor: Siret Trull • 9. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui seni olid Eesti haiglavõrgu arengukava haiglad need, kes enamuses haigekassa raviraha jagasid, siis uue Euroopa Liidu piiriülese patsiendiõiguste direktiivi ülevõtmisega on pildile “trüginud” seesama patsient - seni kolmandajärguline osapool süsteemis. Veelgi enam, patsient pole mitte ainult uus mõiste tervishoiusüsteemis – patsiendile on tekkinud valikuvabadus ise otsustada, millises riigis ja kelle juures ennast ravida.

"Ravikindlustatu" oli seni hellitav nimi inimese kohta, kes vajas ravi. Raviasutus vajab ravikindlustatuid, sest just nende olemasolu kaudu saab raviasutus esitada haigekassale raviarveid osutatud teenuste eest. Ning neid arveid tuleb esitada, sest igasugune ravitehnika on äärmiselt kallis, nõudes vahel lisaks jõulueelseid annetuskampaaniaid ning telereklaame.