Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Residentuuri asemel valib viiendik muu tee
Sel aastal lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 128 üliõpilast, neist kaheksa välismaalast. Residentuuri soovis neist minna 97. Seega jätkuvalt ja juba mitu aastat ei proovi tervelt 20–22% meie omamaistest lõpetajatest Eestis erialaõppesse astudagi, kirjutab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuriprodekaan Margus Lember.
Residentuurikohti oli sel aastal lubatud täita 155, sotsiaalministeeriumi tellitud jaotuse järgi 43 erialal. Kohtade arv oli piisav, et tagada kõigile vastlõpetanutele koht residentuuris ning anda võimalus tervele hulgale eelmistel aastatel lõpetanutele.
Seotud lood
Arstitudengite hinnangul tuleks Eestis residentuuri astumisel eelistada neid, kes alles hiljuti meditsiini põhiõppe lõpetasid, sest nii on suurem tõenäosus, et noored meedikud jäävad kodumaale, kirjutas Tarbija24.
Mõttekeskuse Praxis ja Eesti Arstiüliõpilaste Seltsi koostöös valminud poliitikaanalüüs näitab, et Eesti noorarstide valisriiki siirdumise motiivid ei piirdu üksnes kõrgema töötasuga.
Mõttekeskus Praxis ja Eesti Arstiüliõpilaste Selts analüüsisid oma uuringus, millised on kitsaskohad Eestis arstiks saamise protsessis ning selgus, et suuremateks probleemideks on praktika ebapiisavus ja ebakindlus resindentuuri pääsemisel.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele