Autor: Siret Trull • 2. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Analüüsi tulemustest selgus, et suurema palga kõrval on olulisteks teguriteks välismaale minekul ka soov end erialaselt täiendada, kogeda teistsuguses (töö)kultuuris töötamist. Samuti on põhjusteks sobivate karjäärivalikute puudumine Eestis ja välisriikide teenuseosutajate pakutavad soodsamad töökorralduslikud tingimused.

Arstiks kasvamise protsess on Eestis korraldatud ühe normiks oleva karjäärirajana, puuduvad sisukad alternatiivid puhkudeks, kui õppekorralduslike tegurite tõttu arstiks pürgija õppeprotsess katkeb (nt ei saa põhiõppe lõpetanu tiheda konkurentsi tõttu ainsal soovitud erialal residentuuri). Jäik korraldus suurendab tõenäosust, et normiks olevalt karjäärirajalt kõrvale sattunud tudeng läheb välisriiki toole, järeldavad uurijad.