Mõttekeskus Praxis ja Eesti Arstiüliõpilaste Selts analüüsisid oma uuringus, millised on kitsaskohad Eestis arstiks saamise protsessis ning selgus, et suuremateks probleemideks on praktika ebapiisavus ja ebakindlus resindentuuri pääsemisel.
Uurijate sõnul torkab selgelt silma tudengite, residentide ja noorarstide terav kriitika praktika, eriti kliinilise praktika ebapiisavuse kohta. Et negatiivse hinnangu praktikale on andnud enam kui kümne aastakäigu esindajad, on alust arvata, et probleem on süsteemne ega ole käsitletav ajutise reaktsioonina mõne õppesüsteemi osa ümberkorraldamisele.
Seotud lood
Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et hiljutisest uuringust nähtuvate arstiõppe probleemidega ollakse juba ammu kursis ning liit püüab survestada sotsiaalministeeriumit residentuurikohtade arvu suurendama.
Sel aastal lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 128 üliõpilast, neist kaheksa välismaalast. Residentuuri soovis neist minna 97. Seega jätkuvalt ja juba mitu aastat ei proovi tervelt 20–22% meie omamaistest lõpetajatest Eestis erialaõppesse astudagi, kirjutab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuriprodekaan Margus Lember.
Mõttekeskuse Praxis ja Eesti Arstiüliõpilaste Seltsi koostöös valminud poliitikaanalüüs näitab, et Eesti noorarstide valisriiki siirdumise motiivid ei piirdu üksnes kõrgema töötasuga.
TÜ arstiõppe korraldust peab heaks või suurepäraseks 27%, selgus Praxise uuringust, millega küsitleti 300 arstitudengit, vahendab nende koduleht Facebookis.
Kandideerimine kuni: 09.02.2025