Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õendustudengid: sõel kiirabi brigaadijuhiks saamisel on tihe
Kooli õendustudengid ja kiirabitöötajad kinnitavad, et nemad õdede brigaadijuhtimises probleeme ei näe ja igaüks, kes sellise vastutuse võtab, on läbinud tiheda sõela.
Endine PERHi kiirabiarst Mare Liiger kritiseeris paar päeva tagasi teravalt kiirabireformi, öeldes, et on problemaatiline asendada koondatud arstid õdedega, kes on tihti ülekoormatud ja mitte valmis brigaadi juhtima, tehes seda lausa vastu tahtmist.
Äsja koondatud Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiarsti Mare Liigeri hinnangul püüab süsteem inimesi vägisi Soome ajada, kuna kiirabibrigaadide juurest eemaldatakse kokkuhoiu mõttes arste ja kiirabi tegutseb üha ebaefektiivsemalt, kirjutas Delfi.
Tartu kiirabi ja Eesti kiirabi liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee hinnangul on riik võimaldanud kiirabiteenuse osutajatel pakkuda niisugust teenust nagu tal on mugav, kuid kiirabiteenus ei ole tema sõnul mugavusteenus, vaid elutähtis teenus, vahendasid ERR uudised.
Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk leidis kiirabibrigaadide ümberkorraldust kommenteerides, et alles peaksid jääma nii õdedega kui arstidega mehitatud brigaadid.
Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee on nördinud terviseameti seisukoha peale, nagu võiks kiirabiteenus Eestis olla peamiselt õeteenus ning et midagi ei ole lahti nende piirkondadega, kus ei tööta ühtegi arstibrigaadi, kirjutab Tartu Postimees.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.