Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE), mis loob alused Eesti ravikindlustusega inimestele hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul vormistas sotsiaalkomisjon koostöös sotsiaalministeeriumiga eelnõule teise lugemise eel kaks muudatusettepanekut. Neist esimese kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid mitte ainult omandatud erialal, vaid ka omandatud kutse piires. Teine muudatusettepanek sätestab, et Eesti Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus väljakirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist - seega jõustub seadus tagasiulatuvalt. 25. oktoober on see kuupäev, mil direktiiv üle Euroopa Liidu jõustus.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.