Autor: Triin Tabur • 27. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht ja Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala doktorant Peeter Lusmägi märkis, et kuigi tänane 39 protsenti ei ole kõrge, on see ometi 11 protsenti enam kui viisteistkümne aasta eest. „Samas tõi uuring esile olulise rahvuste vahelise erinevuse regulaarse liikumisharrastuse viljelemisel. Vähemalt kahel korral nädalas tegeleb teadlikult liikumisharrastusega 44 protsenti eestlastest, kuid vaid 28 protsenti mitte-eestlastest,“ ütles Lusmägi.

Lusmägi sõnul on murettekitav asjaolu, et liikumisharrastusega ei tegele üldse 32 protsenti eestlastest ning 40 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks põhjusteks liikumisharrastusega mittetegelemisel mainisid vastajad ajapuudust, väsimust pärast tööd ning huvipuudumist ja mitteviitsimist.