Autor: Triin Tabur • 29. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ööpäevaste rütmide mehhanismi puslesse lisati uus tükk
Enamik inimesi on kogenud, mida tähendab ööpäevaste rütmide segipaiskamine – seda kas reisimisel erinevaid ajavööndeid läbides või uue ajaplaaniga kohandudes. Lootuses bioloogilist kella veidigi moduleerida, võidelda lennuväsimusega või hakkama saada muutuva töögraafikuga, on esmalt vaja mõista ööpäevarütmide füsioloogiat. Ajakirjas The Journal of General Physiology avaldatud uuring pakubki ühe uue killu selliste biofüüsikaliste protsesside mõistmisse, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Närviimpulsside käigus aktiveeritud ja neuronaalset erutust vähendada suutvad kaaliumikanalid mõjutavad erinevaid füsioloogilisi funktsioone. Selliste kanalite üks kõige huvitavamaid rolle on aju suprakiasmaatilise tuuma (SCN) poolt juhitud närviimpulsside sageduse reguleerimine.
SCN-i kujul on tegemist struktuuriga, mis asub ajus ning toimib ööpäevaste rütmide sünkroniseerijana üle kogu keha. Öösel on SCN-i neuronite aktiivsus madalam, kooskõlas öösel toimuva SCN-i kaaliumikanalite arvukuse suurenemisega. Seevastu päeval avaldavad vastavad kanalid neuronite erutusele vaid vähest mõju.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!