2. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks leiab töötaja uue töö välismaal ning teatab tööandjale töölepingu ülesütlemisest, Kuna varem on tööandja hilinenud töötajale töötasu maksmisega ühe päeva, siis leiab töötaja, et sellises olukorras oleks tema jaoks parim lahendus öelda tööleping üles tööandjapoolse rikkumise tõttu ning nõuda kolme kuu töötasu suurust hüvitist. Kas tööandjal on selles olukorras võimalus pääseda hüvitise maksmisest? Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Kindlasti ei ole selleks põhjuseks ühekordne ühepäevane töötasu maksmisega viivitamine. Seega on tõenäoline, et eeltoodud näite puhul tegelikult puudub töötajal alus ehk mõjuv põhjus tööleping erakorraliselt üles öelda, kirjutab Ergma.

Kuidas peaks tööandja sellistel juhtudel toimima? Kui tööandja on seisukohal, et töötajal ei olnud alust töölepingut üles öelda, peab tööandja oma õiguste kaitseks ülesütlemise kindlasti töövaidlusorganis 30 kalendripäeva jooksul vaidlustama. Kui töötaja on lepingu üles öelnud põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud ja tööandja ülesütlemist ei vaidlusta, lõpeb leping ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval ning töötajal tekib õigus nõuda tööandjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.