Autor: Siret Trull • 28. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neist kaksteist olid seotud vereülekande ajal või pärast seda täheldatud raske kõrvaltoimega retsipiendil ning 16 juhtumit olid seotud verepreparaadist valmistatud bakteriaalse külvi positiivse vastusega. Ülejäänud ohujuhtumid käsitlesid peamiselt korduvdoonorite positiivset vereanalüüsi nakkustekitaja suhtes (B hepatiit, C hepatiit, HIV ning süüfilis). Kolmel korral teavitati Ravimiametit rahvusvahelisel tasandil ohujuhtumitest, mis puudutasid vere käitlemisel kasutatavaid materjale (verekotid, kiiritusindikaatorid) ja afereesi masinat. Viimane ohujuhtum puudutas ka Eestit, kuna see afereesimasin oli kasutuses ühes meie verekeskuses. Ohujuhtumiga teavitati võimalikust masina vale kasutamise korral tekkivast probleemist. Eesti verekeskuses afereesimasinaga ohujuhtumeid ei esinenud. Probleemi lahendamiseks ja edaspidiseks vältimiseks uuendas tootja afereesimasina tarkvara.

Rakkude, kudede ja elundite käitlemiskohtades (tervishoiuasutused, sh viljatusravikliinikud) teostati 2013. aastal kolm inspektsiooni. Verekeskustest inspekteeriti nelja verekomponentide tootmiskohta.