Autor: Siret Trull • 30. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti vajab süsteemset lähenemist nii ennetuses, rehabilitatsioonis kui järelevalves. Eesti koolinoored alustavad keelatud ainete proovimist üha nooremas eas, tarvitama asudes süveneb sõltuvus, tekivad probleemid koolis ja kodus. Politsei ja raviasutused on narkomaania tagajärgedega hästi kursis – vargused, vägivald, psüühilised häired ja tõrjutus on vaid nähtavam osa narkomaania mõjust inimesele ja ühiskonnale,“ selgitas siseminister narkomaania süsteemse vähendamise vajadust.

Eesti paistab Euroopa Liidus silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste seas. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15-16-aastastest kooliõpilastest, siis 2007. aastaks oli see arv kasvanud 30%-ni ja 2011. aastaks 32%-ni (joonis 1).