Eesti majandusel läheb pealtnäha kenasti. Vaadates aga inimlikke, mitte majanduslikke näitajaid, tundub Eesti olukord halb. Meil on kolm korda rohkem süstivaid narkomaane kui Euroopas keskmiselt, me tarbime aastas alkoholi 10,6 liitrit elaniku kohta, kuulume suurima enesetapuriskiga maade hulka ning meie elanike arv kahaneb hirmutava kiirusega. Me oleme kihistunud, ületöötanud, üksteise peale tigedad ja omadega puntras. Kuid öelda masenduses inimesele, et hakka nüüd rõõmsaks, on sama hea, kui öelda uppujale, et hakka ujuma. Kui me tahame midagi muuta, siis peame aru saama, mis on see põhjus, miks asjad hetkel just niiviisi on.