Autor: Siret Trull • 13. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reumaatilised haigused on tuntud aegade algusest ja levivad nii inimestel kui ka loomadel. Kuigi  reumatoloogia eraldumine sisemeditsiinist toimus alles suhteliselt hiljuti, peegeldab eriala  ajalugu meditsiinilise teadmise arengut. Eriala aineks on erineva etioloogiaga, eeskätt autoimmuunse geneesiga sidekoekahjustusega kulgevad haigused. Hoolimata tohutust arengust, on haiguste diagnoosimine ja ravi seotud suurte probleemidega. Uute raviviiside kasutuselevõtmine on olnud kiire ja  ressursimahukas.  Tuleviku reumatoloogia peab leidma lahendusi, kuidas parandada ja hoida reumaatilise haige elukvaliteeti, toetudes nii teaduse arengule kui ka patsientide ja kogu elanikkonna kaasamisele.

 Professor Riina Kallikorm lõpetas Tartu ülikooli ravi eriala 1973. aastal. Alates 1974. aastast töötab ta Tartu ülikoolis, alustades vanemlaborandina meditsiini kesklaboratooriumis ja jätkates üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis teadurina. Õppejõuna tegutseb Riina Kallikorm alates 1979. aastast. Dotsendiks valiti ta 1985, vanemteaduriks 2005, professori kutse anti talle aastal 2013. Aastast 2000 on Riina Kallikorm TÜ kliinikumi sisekliiniku reumatoloogia ja sisehaiguste osakonna juhataja. Tema teadustöö põhilised uurimisvaldkonnad on osteoporoos ja D-vitamiin, reumaatiliste haigete tervisetulem, elukvaliteet ja artriitide (reumatoidartriit, temporomandibulaarartriit) aspektid, liigesvälised sündroomid. Professor Riina Kallikorm on osalenud rahvusvahelises koostöös Karolinska ülikooliga ning projektides EST-RA ja IOF ICUROS. Tema juhendamisel on kaitstud kolm  doktoridissertatsiooni. Juhendamisel on praegu kolm doktoranti.