Autor: Siret Trull • 21. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Geeniriskidest teadmine võib panna inimesi tervislikumalt käituma
Geenikaardistamine on võimalus, kuidas inimeste tervisekäitumist muuta, usub Eesti Geenivaramu direktor, professor Andres Metspalu.
Kas meie käitumises, elulaadis või ühiskonnakorralduses on praegu midagi sellist, mille eest meil 18 aastat hiljem tuleb ränka hinda maksta?
Selgelt on näha, et keskkonna kiire muutumise tõttu on hakanud levima uued haigused, need on näha keskmise kehakaalu tõusus. 2. tüüpi diabeeti on iga aastaga rohkem. Õhtumaades on liiga palju toitu ja liiga vähe liigutakse. See muutus on juhtunud viimase saja aasta jooksul.