Mõttekeskus Praxis esitleb täna uuringut telemeditsiini rakendamisest Eestis. Töö raames hinnati telemeditsiini ehk kaugtervishoiu laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi. E-tervist on seni pigem andmepanga või taristuna käsitletud, kuid vähe on kaasatud uudsete teenuste potentsiaali.
Telemeditsiini lahendusideed võivad saada alguse tervishoiu erinevatel tasanditel: teenuseosutajad, arstlikud erialaliidud, tehnoloogiaettevõtted, kolmas sektor, kohalikud omavalitsused, riik. Uuring näitas, et Eestis on siiski vähe levinud teadlikkus telemeditsiinist kui ühest võimalusest tervishoiusüsteemi eesmärke saavutada.
Seotud lood
Juuni keskel avati portaal netiarst.ee, millega oli 12. juuni seisuga liitunud 10 arsti ja pereõde. Terviseamet saatis läinud nädalal veebikülje omanikule aga kirja, kus palub selgitust portaali täpsemate eesmärkide kohta.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo andis täna Tallinna Tehnikaülikooli magistrile Priit Kruusile üle parima IKT alase riikliku tudengi teadustöö auhinna.
Rahvastiku vananemist vaadates võiks öelda, et ka praegusel tasemel tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hoidmine muutub järjest küsitavamaks, ütleb poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp ERRi uudisteportaalis.
Mõneprotsendine prognoosiviga haigekassa eelarve puhul, kus on mitmeid avatud kohustusi ning asutusel on reservid puudujäägi katmiseks, ei peaks ise-enesest olema uudisväärne.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.