Autor: Siret Trull • 3. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektroonilise töövõimetuslehe kehtestav eelnõu võeti menetlusse

Riigikogu juhatuse eilse otsusega võeti menetlusse mitu uut eelnõu, teiste seas töövõimetoetuse seaduse eelnõu ning ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Valitsuse 2. juunil algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (679 SE) muudetakse seadusi eesmärgiga viia töövõimetuslehe väljakirjutamine ning selle tööandjale ja haigekassale esitamine elektrooniliseks. Elektroonilise töövõimetuslehe (E-TVL) rakendamiseks on vajalik teha muudatusi eelnimetatud õigusaktides. E-TVL-i rakendamine kiirendab isikule töövõimetushüvitiste laekumist, vähendab arstidel ja ämmaemandatel töövõimetuslehtede paberil väljakirjutamisega seotud kulusid, võimaldab tööandjatel vabaneda paberil töövõimetuslehtede haigekassale esitamise kohustusest ning vähendab seeläbi andmete esitamisel posti- ja ajakulu. Samuti suurendab töövõimetuslehtede väljakirjutamise ja haigekassale esitamise süsteemi läbipaistvust ja esitatavate andmete kvaliteeti ning võimaldab haigekassal optimeerida töövõimetushüvitiste menetlemist. Töövõimetuslehe võib edaspidi välja kirjutada paberil vaid juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt haigekassa ravikindlustuse andmekogusse edastada või kui haigekassale esitatakse välisriigis väljakirjatud pabertõend. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, s.o terviseseisundile vastava töö leidmist. Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099