Autor: Violetta Riidas • 13. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Esimest korda räägiti sellest, et alkoholi rohkelt tarbivatel inimestel on risk surra kiiremini, alles 1926. aastal,” rääkis doktor Triin Remmel. „30% EMOst (erakorralise meditsiini osakond) saadetud haiged erakorraliseks endoskoopiaks on jääknähtudega, alkoholi kuritarvitajad või lihtsalt purjus – seetõttu on EMOst saanud kainestusmaja eelfiliaal. Eriti just reede ja laupäeva öösel. Kui Eesti mehelt küsida, kui palju ta alkoholi tarbib, siis ta vastab, et nagu „keskmine Eesti mees”. Kuid paraku tähendab see erinevate inimeste jaoks väga erinevat mõõtu – mõnele pudel veini aastas, teisele 2 liitrit õlut päevas. Inimesed ei taju, kui palju nad tegelikult joovad.” 

Triin Remmeli sõnul on süvenenud alkoholi kuritarvitamise probleem Eesti naiste seas. „Naistel tekib maksatsirroos kiiremini ja nooremas eas – kui meestel hakkab alkoholi lammutamine pihta juba maos, siis naistel otse maksas – naised saavutavad ravis tulemusi ka palju raskemini,” märkis Triin Remmel. „Eestis on suureks probleemiks, et paljude patsientide jaoks ei ole õlu ega vein üldse alkohol. Alkohol on viin, konjak ja muu kangem kraam. Küsitakse ka, kas igapäevane tipsutamine on hullem kui nädalalõpu joomine? Uuringud näitavad, et igapäevane on mõnevõrra hullem.”