Autor: Siret Trull • 17. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mereni sõnul on temal esimese Eesti kirurgina 2008. aastal Afganistani minnes ülesanne tõestada mitte üksnes enda vaid kogu Eesti arstkonna võimekust ja professionaalsust.  „Minu eesmärk oli see, et kui ma sealt ära tulen, siis britid ütleksid, et eesti kirurgid on head meeskonnamängijad, on piisavalt professionaalid ning et nad oleksid  nõus, et järgmine eestlane saaks samuti sinna minna. Pärast mind läks Jaan Kirss, tema tegi oma missiooni samuti edukalt, mispeale anti luba saata Afganistani terve kirurgiameeskond.“

Esimesse 2011. aastal Afganistani siirdunud kirurgiameeskonda kuulus teiste seas TÜ Kliinikumi anestesioloog Lauri Kõrgvee, kes käis missioonil kokku kolmel korral, olles ka üks viimastest eriarstidest, kes viibis Camp Bastioni sõjahaiglas tänavu aprillis enne rahuvalvemissiooni lõppu.