Autor: Kadi Heinsalu • 11. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimaste aastakümnete jooksul on reisimine märgatavalt elavnenud ning järjest enam toimub tööalaseid sõite ka arengumaadesse ja puhkusereise troopilistesse piirkondadesse. 2013. aastal külastasid Eesti kodanikud välisriike 3,7 miljonil korral, millest suure osa moodustavad sõidud Soome, ent ka reiside arv Aafrikasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aasiasse on märgatavalt kasvanud. Lisaks reisielamustele puututakse reisil kokku ka terviseohtudega. Reismeditsiini ülesandeks ongi vähendada reisil esinevaid terviseriske ning vältida haigestumisi ja surmajuhtumeid.

Reisinõustamine on alati individuaalne, õige aeg nõustamisele tulla on vähemalt 4 nädalat enne reisi, krooniliste haiguste olemasolul veel varem. Reisinõustamisel on vajalik teada reisi sihtkoht, aastaaeg, reisi kestvus, reisi piirkonnas esinevaid haigupuhanguid, majutusvõimalusi. Kindlsti tuleb ka arvestada, kas tegemist on tööalase konverentsreisiga või plaanitakse rannapuhkust või seljakotiga rändamist. Samuti on oluline info, mis puudutab reisijat- vanus, kaasuvad haigusi, eelnevad vaktsineerimised ning varasem reisikogemus.