Autor: Siret Trull • 29. juuli 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pakendilugemisoskus on eestlastel kasin
Eesti tarbijad ei oska toidumärgistust õigesti mõista ning on kergesti eksitatavad nii toidu päritolu kui koostise suhtes, selgub Põllumajandusministeeriumi tellitud toidu märgistamise alasest tarbijauuringust. Väheseks võib hinnata teatud tarbijagruppide huvi toidumärgiste vastu üldiselt.
„Kahjuks peame selle uuringu põhjal tõdema, et Eesti tarbijad ei vaata piisavalt pakendilt, mida nad söövad,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Kuigi kogu turulolev toidukaup on ohutu, peaksid inimesed tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua huvides pöörama rohkem tähelepanu ka toidumärgistusele.“
Probleeme on nii säilimisajaga seotud mõistete kui koostisosade loetelu lugemisega. „Näiteks ei tea ligi pooled vastanuist (45%) väljendi „kõlblik kuni“ tähendust. Vaid neljandik (23%) vastanuist mõistab koostisosade esitamise põhimõtet, mille kohaselt märgitakse loetelus kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses,“ rääkis Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!