Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kaja Rahu leiab oma doktoritöös, et veerand sajandit pärast Tšornobõli katastroofi puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusdoosid on seni suurendanud veteranide haigestumust või suremust. Murettekitavana on keskmisest kõrgem katastroofi piirkonda saadetud meeste enesetapurisk, kirjutas ERRi teadusportaal.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö kaitsnud Tervise Arengu Instituudi teadur Kaja Rahu püstitas oma doktoritöö keskseks küsimuseks, kas ja kuidas on Tšornobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele.

Epidemioloogiline uuring, milles kasutas Rahu peamiselt Eesti, Läti ja Leedu vähiregistri andmeid, näitas, et aastatel 1986-2007 oli veteranide ja riigi ülejäänud meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. „Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust,“ rääkis Rahu.

Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja haigekassa andmekogust. „Veteranide suremus 1986-2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30 protsenti kõrgem kui meesrahvastikus,“ tõi Rahu välja.

Loe doktoritööd SIIT.