RAAMAT Hea suhe sünnib toimivast emotsionaalsest sidemest

Näiteks peatükis „Paarisuhte kolm nurgakivi“ kirjeldab Kallio läbi kolme küsimuse, millele hea paarisuhe võiks toetuda. Esiteks: Kas sa oled ligipääsetav ja kättesaadav? Teiseks: Kas ma võin loota, et sa võtad mind vastu? Kolmandaks: Kas meie vahel on emotsionaalne side?

Nurgakivi esimest sammu (kättesaadavus, toim) võib võtta kui uksele koputamist: kas partner kuuleb, kui tema meeleuksele koputan? Kas tal on minu jaoks aega, kas ma üldse saan temaga kontakti? Teine samm ehk vastuvõtlikkus tähendab seda, et partner asetub sinu kõrvale, mitte üles- või allapoole: ta on aktsepteeriv ka toetav.

Kolmas nurgakivi ehk emotsiaalne side tekib varasemate nurgakivide toel. „Tegemist on kogu suhte kõige tähtsama teguriga. Sina kuuled mind ja mina sind,“ selgitab Kallio. See ei tähenda partneriga alati sama tunde kogemist, vaid tema kõrval olemist ja häälestumist tema tunnetele.

Olulise osa raamatust pühendab Kallio suhte ebakõlade parandamisele. „Parandamise võimalikuks saamise esimene samm on suhtlusesse tekkiva katkestuse märkamine,“ kirjutab Kallio. „See on tegelikkuses märkimisväärselt raskem, kui kõlab.“ Parandamise peamise osa moodustab kaastunne enda ja teise vastu. Kui vaatenurgad polariseeruvad, tõukab see kaljunukilt alla. „Hea side hõlmab kaastunnet, oskust enda eest seista ja häälestuda kuulama ka teise nägemusi, isegi kui need erinevad enda omadest,“ kirjutab autor. Seetõttu sisaldab parandamise protsess palju tööd iseendaga, õppimist toime tulema emotsioonidega, nagu viha, armukadedus, solvumised. Kallio julgustab partnerile oma haiget saamisest avatult rääkima, mitte seda endasse peitma. Ennekõike on tähtis otsida lootusrikkaid ootusi teise suhtes. „Kui need on veel alles, siis saadakse tarkade paranduste abil katkestustest üle ja teisele inimesele veelgi lähedasemaks,“ kinnitab Kallio.

Ta tõdeb, et viimases kui ühes paarisuhtes tuleb ette raskemaid aegu ja olukordi, kus pead tõstab meeleheide ja minnalaskmise meeleolu. „Sõna „meie“ on suurem kui „mina““ lisab autor ja tõdeb, et kui aduda, et ollakse inimesed oma ebatäiuslikkuses, siis on selge, et vahel tuleb ette torme, mis ei peaks lahku viima.

Raamat sisaldab konkreetseid harjutusi, mida teha nii üksi kui ka koos. Näiteks pakub Maaret Kallio välja sellise harjutuse: kirjutage kumbki keset tühja paberit sõna „väärtused“ ja tõmmake sellele ring ümber. Seejärel kirjutage kumbki oma väärtuste ringi ümber teie endi arvates teile kõige olulisemad väärtused ja asjad. Seejärel vaadake ja võrrelge rahulikult teineteise väärtuste kaarte. Rääkige neist teineteisega. Lõpuks analüüsige koos oma kirjapandut. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkasite? Kuidas need väärtused väljenduvad reaalsuses ja igapäevases ajakasutuses ja tegevustes? Milline võiks olla tulevik, peegeldades teie enda ja partneri väärtusi?

Tervise raamatuklubi andis Maaret Kallio raamatu välja ka 2025. aastal: “Meelerahu” - see on rahulikkust ja meelekindlust süstiv teos neile, kes igapäevase rapsimise ja ärevuse käes on oma sisemise tasakaalu kaotanud.