Haigekassa tervishoiuosakonna juhataja Triin Habicht ütles riigikogu sotsiaalkomisjonis täna toimunud hambaravi käsitleval avalikul istungil, et haigekassa on tulevikule mõeldes välja töötanud neli võimalikku stsenaariumit, kuidas võiks täiskasvanute hambaravi hüvitamine kõne alla tulla.

Praeguseks välja töötatud stsenaariumid aitavad Habichti sõnul anda aimu, milline võib olla potentsiaalne mõju ravikindlustusele, kui muuta teatud tingimusi ravi rahastamises.

Esimene stsenaarium. Taastatakse hambaravi rahaline hüvitis kõigile täiskasvanutele, aga natuke suuremas summas kui varasem ca 20 eurot, näiteks 30 eurot või peale. Potentsiaalne inimeste hulk, kes seda hüvitist võiksid kasutada kõigub 35-49% vahel. Kui 49% seda võimalust kasutaks, siis haigekassa eelarvele oleks mõju umbes 14 mln eurot ühe aasta kohta.

Teine stsenaarium. Inimene ei pea eelmainitud 30 eurot hüvitist ühel aastal ära kasutama, vaid võib koguda kahe aasta peale ja ravile minnes oleks hüvitis juba 60 eurot. Selle versiooni kuluprognoos on Habichti sõnul keeruline, kuna inimeste motivatsioon selle kasutamiseks pole täpselt teada. Eeldatavalt kasutaks seda kuluhüvitamise võimalust esimesel aastal umbes 40% inimestest ja teisel aastal lisanduks kumulatiivselt hulk inimesi, kelle jaoks 60 eurot on atraktiivsem hüvitis kui esimese aasta 30. Rakenduse mõju on Habichti sõnul kaheastmeline: esimesel aastal väiksem ehk 14 mln eurot, teisel aastal kahekordne.

Kolmas stsenaarium. Kõigil täiskasvanutel oleks 30 eurot hambaravihüvitist aastas (ei kandu üle uude aastasse). Pensionäridel tekiks võimalus kasutada proteesihüvitist paindlikult ka hambaravihüvitiseks. Oodatav mõju eelarvele oleks umbes 21 mln eurot.

Neljas stsenaarium. Täiskasvanutele hüvitatakse hambaravikulud laste hambaraviga sarnastel põhimõtetel, välja arvatud see, et kaasneks kindel omaosalusprotsent. Eelarvele oodatav mõju sõltub rakenduse põhimõtetest.

Habicht lisas, et teenuste hinnad hambaravis on vabal turul ja hind kõigub palju. Oletatavalt aitaks selline praktika muuta hinnad hambaravis senisest läbipaistvamaks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof tegi ettepaneku, et teise stsenaariumi rakendumisel võiks kasutamata jääv aastane hüvitis kanduda ka kolmandasse aastasse.

Hüvitise edasikandmist tulevastesse aastatesse laitis Eesti Hambaarstide Liidu volikogu liige emeriitdotsent Silvia Russak, tuues põhjuseks eelkõige süvenevad hambahaigused. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus patsient jääb hüvitiseta, kui eelmine aasta hambaarsti juures käimata on jäänud.

Hambaarstide liidu juhatuse liige Taavo Seedre märkis, et haigekassa neljandas stsenaariumis viidatud läbipaistvad fikseeritud ravihinnad on siiski võimalikud ainult munitsipaal- või riigiasutuses. Ta tõi näiteks, et Soomes on patsiendil omaosalus teatud kindlast ravihinnast ja seda ka eraarsti juures, kelle hind erineb tervisekeskuse hinnast. "Asja idee on see, et haigekassa kehtestab hinnad, millest maksab teatud protsendi inimesele tagasi n-ö hüvitiseks," lisas Seedre.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Margus Tsahkna tundus huvi, kas Triin Habichti poolt välja käidud nelja stsenaariumi kulusummad (14 mln ja 28 mln, 23 mln, teadmata summa) on haigekassa nõukogus ka reaalselt arutusel olnud ja kas välja käidud lisavahendid tõesti ka olemas on.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross selgitas, et kuna hambaravi rahalise või mitterahalise kulu hüvitamine vajab veel palju arutlemist, siis tulevast aastast ükski stsenaarium kindlasti ei rakenduks.

"Kui me jõuame jätkutegevustest järeldusele, milline võiks neist neljast või enamast stsenaariumist eelistatuim võiks olla, siis järgmine etapp on vaadata, kui palju selle tarbeks raha eelarves on," rääkis Ross.  "Järgmisel aastal me seega põhimõttelisi muudatusi ei tee, püüame arendada ennetustegevust hambaravis ehk seda, mis ei nõua täiendavat märkimisväärset raha."