Parlamendi sotsiaalkomisjon plaanib koos sotsiaalministeeriumiga lähiajal ära otsustada ning hiljemalt aasta lõpuks paberile panna muudatused, mis ootavad apteegiturgu ees alates järgmise aasta juunist, kui kehtetuks muutuvad ka suvel suure nõudlusega piirkondades asuvatele apteekidele kehtestatud asutamispiirangud, kirjutas Postimees.

Sotsiaalkomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul jätkab komisjon apteegituru regulatsiooni arutamist oktoobris, mil tuleb Tartu Ülikooli ja sotsiaalministeeriumi uuringute tulemusi arvestades otsustada, millist lahendusvarianti eelistada. Eelnõu vormi loodetakse muudatused tema sõnul valada veel sel aastal, kirjutas Postimees.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus uuris riiklike toetusmeetmete mõju maapiirkondade apteekide ja apteegiteenuse püsimajäämisele ning sotsiaalministeerium tegi uuringu üldapteekide geograafilisest paiknemisest ja selle vajadusest. Täna tutvustasid uuringute koostajad neid parlamendi sotsiaalkomisjoni ja majanduskomisjoni ühisel istungil, millest võtsid osa ka apteekide ühenduse, apteekrite liidu, proviisorite koja, ravimiameti ja õiguskantsleri kantselei esindajad.

Osalised on lahendustes eri meelt
Sotsiaalministeerium hindas apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust üldiselt väga heaks, kuid märkis, et eelkõige tagab seda linnarahvastiku suur osatähtsus. Hõredamalt asustatud piirkondades soovitasid uuringu koostajad kaaluda ravimite kaugmüüki vajadusel kas sotsiaaltöötajate või koduõendusteenuse osutajate abiga.

Tartu Ülikooli uuringus analüüsiti apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks nelja võimalust: maksta maapiirkondades tegutsevatele apteekidele toetust, seada tegevusloale kõrvaltingimused ehk kohustada apteeke teenust pakkuma ka maal, asutada vähese nõudlusega piirkondades riigiapteeke ning piirata apteekide omanikeringi.

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja Raul-Allan Kiivet ütles istungil, et nendest neljast võiks eelistada apteekide rahalist toetamist või riikliku kaugmüügi käivitamist, sest omandipiirangud ei taga tulemust ning tegevusloa kõrvaltingimusi on keeruline rakendada. Samas avaldas Kiivet arvamust, et apteegiteenuse geograafilise kättesaadavuse probleem on võrreldes ravimite rahalise kättesaadavusega marginaalne.

Apteekide ühenduse esindajad leidsid, et koos apteekide toetamisega maal tuleb jätkuvalt piirata apteekide arvu linnades, ning lubasid esitada sotsiaalkomisjonile lähiajal ka ettepaneku, kuidas seda põhiseaduspärasel viisil teha. Apteekrid toetasid aga endiselt apteekide omandipiirangu kehtestamist.

Tänavu suvel, enne kui jõustus riigikohtu otsus, mis apteekide pea kaheksa aastat kehtinud asutamise piirangud tühistas, seadis riigikogu suure nõudlusega piirkondades asuvatele apteekidele üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal.

Ajutine piirang võitis otsustamiseks aega
Sotsiaalkomisjoni juht põhjendas seda toona seisukohaga, et piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine halvendaks apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles Pikhof suvel.

Riigikogus vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.

Kohe pärast muudatuste jõustumist tegi piiranguid teravalt kritiseerinud õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku seadust uuesti muuta ning tema hinnangul põhiseadusvastane piirang tühistada. Kuna parlament lükkas ettepaneku tagasi, viis õiguskantsler vaidluse riigikohtusse, kus seda hakkab 14. oktoobril arutama riigikohtu üldkogu.