Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppeprodekaani Tõnis Karki sõnul tingisid õppekava muutmise vajaduse ühelt poolt muutused väljaspool ülikooli, teisalt aga tudengite rahulolematus senise õppetöö korraldusega.
“Veel kümme aastat tagasi pidasid haiglad arstide ettevalmistust tülikaks: tudengeid peab õpetama ja juhendajate tööefektiivsus sellest langeb. Nüüd on kõik aru saanud, et arste ei jätku ning nähakse, et kuuenda kursuse lõpetaja või resident on väärt tööjõud,” selgitab Karki töökeskkonnas toimunud muutusi.
Seotud lood
Sel õppeaastal võeti Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ette suured muudatused, mis puudutavad ka raviasutusi. Algas üleminek uuele õppekavale, mis näeb ette praktika pikenemist ning TÜ Kliinikumi kõrval ka teiste Eesti haiglate senisest enam kaasamist praktikabaasidena.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.