Kaks suurhaiglat, Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla, on võtnud haiglavõrgu arendamisel initsiatiivi enda kätte ja ootavad nüüd, et riik omalt poolt haiglate võrgustamiseks tähtajad seaks ja ettevõtmisse ka raha panustaks.

Haiglavõrgu arengukava rakendamine on juba aastaid paigal seisnud. Väikesed maakonnakeskustes asuvad, kohalikele omavalitsustele kuuluvad üldhaiglad ponnistavad igaüks, et võimalikult palju ise teha, kuigi nii patsiente kui arste-õdesid jääb paratamatult vähemaks. Enam-vähem saadakse hakkama, kuigi üldhaiglate arstid järjest vananevad ning kohati kuni pooled meedikud käivad teistest, eelkõige suurtest haiglatest maakonnakeskustes abiks. Kehtiva arengukava aeg saab 2015. aastaga täis, kirjutab Postimees Tervis.

Ootamata senise omavoolutee lõppu, otsustasid Tartu Ülikooli kliinikum ja Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla saata vähemalt oma piirkonnale selge sõnumi: Lõuna-Eestis jääb täies mahus üldhaiglana kindlalt alles Võru haigla. Aasta algul lõid Tartu ja Võru haigla käed, mis tähendas, et kliinikum omandas enamusosaluse Võrumaa kohalikele omavalitsustele kuulunud haigla aktsiaseltsis. 51 protsendi aktsiate eest käib kliinikum välja kaks miljonit eurot, mis investeeringutena makstakse kolme aasta jooksul. Põhiliselt investeerib kliinikum Võrus diagnostilise võimekuse tõstmisse.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Tõnis Allik tunnistas, et kliinikumi samm pani samas suunas mõtlema ka PERHi ning sügiseks on Tallinnas asuv regionaalhaigla löönud põhimõtteliselt käed Rap­la ja Läänemaa haiglaga.

Kui kliinikum on Lõuna-Eesti haiglasse panustamas oma raha, siis PERH peab ministeeriumiga läbirääkimisi, et osalusraha tuleks riigilt. «Kuna võrgustumisega kaasnev investeering ei too regionaalhaiglale lisatulu, siis oleks loomulik, et riik paneb sellele protsessile õla alla,» lausus Allik.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri arvates võiks riik haiglate võrgustamisel kaheks piirkonnaks rahaliselt appi tulla, kuid tema nägemuses võiks see toimuda konkreetsete projektide abil, mis suurendaks piirkonna tervishoiu võimekust. Ta tõi näiteks mammograafibussi-laadse kõrgtehnoloogiliselt sisustatud bussi muretsemise kõrva-, nina- ja kurguhaigete teenindamiseks.

Reformierakondlasest töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse ütles, et ta põhimõtteliselt pooldab PERHi mõtet toetada võrgustumist ka rahaliselt, aga ta toetab ka Siiguri ideed hankida eriarstibusse.

Loe täismahus Postimehest.