Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurhaiglad jagavad Eesti omavahel ära
Kaks suurhaiglat, Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla, on võtnud haiglavõrgu arendamisel initsiatiivi enda kätte ja ootavad nüüd, et riik omalt poolt haiglate võrgustamiseks tähtajad seaks ja ettevõtmisse ka raha panustaks.
Haiglavõrgu arengukava rakendamine on juba aastaid paigal seisnud. Väikesed maakonnakeskustes asuvad, kohalikele omavalitsustele kuuluvad üldhaiglad ponnistavad igaüks, et võimalikult palju ise teha, kuigi nii patsiente kui arste-õdesid jääb paratamatult vähemaks. Enam-vähem saadakse hakkama, kuigi üldhaiglate arstid järjest vananevad ning kohati kuni pooled meedikud käivad teistest, eelkõige suurtest haiglatest maakonnakeskustes abiks. Kehtiva arengukava aeg saab 2015. aastaga täis, kirjutab Postimees Tervis.
Seotud lood
2014. aastal jõustus tehing, millega MTÜ Terve Võrumaa võõrandas enamusosaluse aktsiaseltsis Lõuna Eesti Haigla SA Tartu Ülikooli Kliinikumile. Tehingu tulemusena genereerus rahavoog, mille abil haigla asus oma investeerimisplaane täitma, et tagada haigla jätkusuutlik areng.
TÜ Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul seisab haiglate võrgustumisprotsess praegu raha taga.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele