Esimene otsustav ühendus alkoholi ja vähi vahel loodi 1987. aastal, kuid peaaegu 25 aastat hiljem on inimeste teadlikkus selles osas alarmeerivalt madal. Näiteks leidis 2010. aasta Eurobaromeetri raport, et viiest eurooplasest ei usu alkoholi ja vähi vahelist seost üks eurooplane. Värske Austraalia uurimus näitab koguni, et ainult 47% sealsetest inimestest on teadlik alkoholi ja vähi seosest.
Kõigis alkohoolsetes jookides olev etanool on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina, nagu ka näiteks tubakas ja asbest. Nagu raport kinnitab, ei ole “mingit kahtlust”, et alkoholi põhjustab suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki.