Mis aga hamba- ja igemehaiguste puhul kõige hullem – ravimata jätmise korral on ohus vaat et kogu ülejäänud organism, kirjutas Õhtuleht.

• Igasugused põletikud, ka suus, kahjustavad inimese füüsilist võimekust ja jõudlust. Kui näiteks kaks sportlast, kes kõikvõimalike füüsiliste näitajate poolest igati võrdsed, koos võistlema panna, võib pärast nende hambaid uurides selguda, et kaotajal on suus mõni krooniline põletik. Arstidel on selliseid kogemusi tippsportlastega: pärast korrektset hambaravi on seni kesised saavutused paranenud.

• Reumaatilised haigused võivad samuti olla seotud suupõletikega.

• Kui hambaid palju puudu, on toidu närimine raskendatud. Inimene üritab närida võimalikult vähe, seedetrakti jõuavad liiga suured toidutükid. Tekivad seedimishäired ja maoprobleemid, häirub kogu aine­vahetus.

• Vastik metallimaitse suus? Tihti on asi mõnes tabletis, mida võtate. Kui teie hambaid on parandatud veel nõu­kogude ajal, võib põhjus olla hoopis ­tolleaegsetes metallplommides ning kuld- ja kroomkoobalthambakroonides. Ka tänapäevased proteesid on vahel kroomkoobaltist. Erinevad metallid suus võivad esile kutsuda galvaanilise reaktsiooni, suus tekib elektrivool ja nii tunnetegi nn patareimaitset. (Vanasti katsuti keelega suurte lapikute patareide klemme – kui patareimaitset oli tunda, siis oli patarei täis, kui ei, siis tühi.)

• Inimesel võib olla ka metalliallergia. Kui suus on palju metalli, plommide, kroonide või sildade-breketite näol, on tagajärjeks mitmesugused hädad: krooniline väsimus, seletamatu ärrituvus, halb lühimälu, südame rütmihäired, liigesevalud, metallimaitse ja happeline maitse suus pärast söömist jne.

• Vale hambumuse tõttu tekivad kaela- ja seljalihaste ülekoormus ja kroonilised peavalud, mida tihti peetakse ekslikult migreeniks, lõualuud hakkavad naksuma ja ragisema, hambad kuluvad kiiremini. Tänapäeval pole õnneks enam harv nähtus, kui ka täiskasvanutel on suus breketid või muud abivahendid, mis hambumuse jälle õigeks seavad.

• Hambakaariese korral satuvad mikroobid sülje ja toiduga soolestikku ning võivad seal tekitada mitmesuguseid üldhaigusi. Paljud suus elavad mikroobid suudavad läbistada ka bioloogilisi barjääre (näiteks veresooneseinu). Last ootav naine võib nakatada ka oma veel sündimata lapse, sest paljud mikroobid suudavad tungida ka läbi platsenta.

• Igemepõletiku mehhanismid on sarnased teiste põletikuliste mehhanismidega organismis ja seega on igemehaigustel suur seos üldtervise riskidega. Igeme­põletik võib viia isegi südameinfarkti, insuldi, veresoonte ahenemise ja skleroosini. Ka neeru- ja kopsuhaigused pole välistatud. Kui igemepõletik on last ootaval naisel, võib see põhjustada enneaegse ja alakaalulise lapse sünni. Veel sündimata lapsel on oht nakatuda ja beebil võib hiljem olla arengupeetus.

• Väikelaste hambakaaries põhjustab lõualuude alaarengut, hambumusvigu, nõrgestab lapse immuunsüsteemi.

• Diabeedihaigetel tuleb igasuguste, ka suus tekkivate põletike korral eriti ettevaatlik olla, need võivad raskendada haiguse kulgu ja ravi. Samas on ka vastupidi: diabeet põhjustab mõnikord omakorda igemehaigusi. Igal juhul on diabeetikuile eriti oluline hea suu­hügieen õigete vahenditega.

• Suus olevaid mikroobe sisse hingates satuvad ohtu hingamisteed ja kopsud ning teil on suur risk saada näiteks kopsupõletik, kopsuemfüseem või krooniline bronhiit.

• Kui igemepõletik on suitsetajal, võib tagajärjeks olla hammaste väljalangemine või koguni suuvähk.

• Suupõletikuga inimene ei ohusta mitte ainult enda tervist – teilt võib kaariese, seene ja igemepõletiku saada ka teie partner. Suuhaigused on nakkushaigused.