Autor: Siret Trull • 13. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Hea tahte lepe ei ole sotsiaalministeerium tegevuskava, vaid ühine lahendus, mis paneb aluse edasisele koostööle,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Leppes sisalduvad mured ja probleemid on juba aastaid teada,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Oleme neid murepunkte leppe raames arutanud kolmel kohtumisel ja need ka sisse kirjutanud. Leian, et oleme valmis leppe allkirjastamiseks,“ lisas Kütt. Nii sotsiaalkaitseminister kui ka asekantsler toonitasid, et leppe tekst on ajas muutuv ja arenev dokument.

Ministeeriumile oli laekunud 95 muudatusettepanekut, millest üle poole on leppes arvesse võetud. Sealhulgas näiteks riigi ja kohalike omavalitsuste poolt osutatavate sotsiaalteenuste miinimumstandardid. Standardid on eelduseks, et teenused on ühte moodi, kvaliteetsed ja kättesaadavad üle Eesti.