Autor: Siret Trull • 14. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti Terviseuuringu andmetel põeb Eestis igal ajahetkel depressiooni 5-6% rahvastikust ehk vähemalt 65 000 inimest. Elu jooksul võib depressiooni kogeda aga kuni 30% inimestest,“ rääkis Tartu Ülikooli professor ja Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi liige Jaanus Harro. „On väga oluline mõista, et depressioon ei ole lihtsalt meeleoluhäire, vaid see pärsib tugevalt inimese igapäevaelu ja tööga toimetulekut. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni WHO andmetel tõuseb depressioon maailmas 2020. aastaks teisele kohale töövõimekaotuse põhjustajana ja Eesti olukord ei ole sellest kuigi erinev.“

„Depressiooni korral esineb sageli probleeme mäluga ning tegevuste planeerimine ja otsuste langetamine on raskendatud. Seda tüüpi sümptomitele ei ole depressiooni ravis seni piisavalt tähelepanu pööratud,“ kinnitas professor Catherine Harmer, Oxfordi Ülikooli Psühhofarmakoloogia ja emotsionaalsete uuringute labori direktor. „Samas näitavad hiljutised uuringud, et sellised kognitiivsed probleemid võivad mõjutada depressiooni all kannatavate inimeste igapäevast elu väga olulisel määral, isegi tugevdada depressiooni teisi sümptomeid ja takistada töölkäimist ning igapäevategevuste tegemist. Kognitiivseid probleeme on seostatud ka suutmatusega taastuda depressioonist võimalikult hästi, mis puudutab eelkõige töövõimet, üldist toimetulekut või õppetööd. Neid kognitiivseid häireid on raske ravida ja nad on sageli tajutavad ka peale depressioonist paranemist. Kognitsioon on seetõttu võti tuleviku depressiooni ravis ja annab suuremad võimalused täielikuks paranemiseks.“