Ainult tellijatele

Autor: Siret Trull • 14. november 2014

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna toimub KUMUs kesknärvisüsteemi haigustele pühendatud konverents „KNS päev: mõttemetsad- ja rägastikud“, kus on tähelepanu all depressiooni, keskendumishäirete ja sellest tuleneva töövõimekaotusega seotud temaatika. Näiteks otsitakse vastuseid küsimustele, miks depressiooniga inimene ei suuda töötada samaväärselt tervete inimestega ja kuidas tema töövõimet parandada?

„Eesti Terviseuuringu andmetel põeb Eestis igal ajahetkel depressiooni 5-6% rahvastikust ehk vähemalt 65 000 inimest. Elu jooksul võib depressiooni kogeda aga kuni 30% inimestest,“ rääkis Tartu Ülikooli professor ja Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi liige Jaanus Harro. „On väga oluline mõista, et depressioon ei ole lihtsalt meeleoluhäire, vaid see pärsib tugevalt inimese igapäevaelu ja tööga toimetulekut. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni WHO andmetel tõuseb depressioon maailmas 2020. aastaks teisele kohale töövõimekaotuse põhjustajana ja Eesti olukord ei ole sellest kuigi erinev.“