Autor: Violetta Riidas • 8. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Külalisarstist anestesioloog tõmbab kiiresti oma toa ukse kinni ja vabandab, et kõik on sassis. Tegelikult pole tal seal suurt midagi sassis, sest nagu Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg ütleb, elavad külalisarstidest anestesioloogid neil opiplokis väga askeetlikes tingimustes: laud, tool, voodi ja kapp. Nii on ka Pärnust tulnud tohtril tuba mõne minutiga nii korras nagu seal ei elakski kedagi.

Külalisarstid on aga maakonnahaiglate võlusõna ja päästerõngas ning haiglate võrgustumisega muutub nende roll järjest olulisemaks.Läänemaa haiglas on enamik erialasid üles ehitatud nn külalistele. Omal on paar sise­- ja  üldarsti, suguhaiguste arst, psühhiaater, LOR-arst, kardioloog ja reumatoloog, kui ta just parajasti Aafrikas ei ole. Reumatoloog Andrus Sonnenberg veedab igal aastal vähemalt kaks kuud Tansaanias, kust ta tuleb tagasi alati rikkaliku kogemuste ja juttudepagasiga. Siis on veel üks naistearst ja üks kirurg, kuid silmaarst suri hiljuti paraku ära. “Kuna üks kirurg täiskohaga ja üks naistearst täiskohaga on vähe, siis on nii, et mina olen natuke naistearst ka ja doktor Siir (peaarst – toim) on natuke kirurg ja natuke endoskopist ka. Kui siia veel kirurgi valvetöö lisada, siis kokku saab doktor Siiril päris palju arstimist, kuigi ega peaarstimist selle võrra vähem ei ole,” selgitab Tennisberg oma malbel ja muhedal toonil. Kõik ülejäänud arstid on Läänemaal külalised.