Haiglate võrgustumisega muutub arstide rändamine tulevikus kohustuslikuks.

Katrin Rehemaa, EALi peasekretär, ütleb, et peamiselt täidavad külalisarstid valvete auke ja võtavad vastu ambulatoorseid haigeid üldhaiglates, kus kohalikke arste ei jätku või kitsamate erialade spetsialiste ei ole, sest täiskoormusega tööd ei jätku. "Haiglate juhid-omanikud lahendavad sel moel töötajate puuduse probleemi. Patsientidele meeldib, et nad saavad paljude eriarstide vastuvõtul käia oma maakonnakeskuses ega pea sõitma Tallinna või Tartusse. Gastroleerimisel on plusspool ka arstidele – muidu peaksid kohalikud end surnuks töötama või pandaks osakond või koguni terve haigla kinni, külalised aga teenivad põhikoha kesisele tasule lisa, nooremad on huvitatud ka töökogemusest väikeses haiglas. Mõnikord on tegu üsna absurdse pendeldamisega – oma haiglas oleks tööd küll, aga ületunde teha ei lasta (või lisatasu ei maksta) ja seetõttu käivad paremat teenistust otsivad arstid teises haiglas valvamas. Võib juhtuda, et näiteks Võru tohter sõidab nädalavahetuseks Viljandisse ja Viljandi arst jälle Võrru. Millal nad puhkavad ja kas magamata autojuht ka liikluses ohtlik on, see huvitab väheseid tervishoiu korraldajaid ja haiglajuhte. Siiski on mõni haigla ülikooli kliinikumiga oma bussiliini sisse seadnud. Viimasel ajal moodi läinud võrgustumisega muutub rändamine lausa kohustuslikuks. Noored arstid pidavat saama PERHi koha tingimusel, et peavad töötama ka Raplas või Haapsalus ning osa nende puhkeajast ja rahast hakkab kuluma sõitmisele. Arste sellest aga juurde ei tule."

PERHi juhi Tõnis Alliku kommentaar:
"Mina pean lähenemist, kus regionaalhaigla hakkab tööd pakkuma suuremale arvule arstidele, ühes kohustusega osaliselt töötada väljaspool Tallinna, maakonnahaiglate kestlikkuse aspektist positiivseks. Püüame leida lahendusi praeguse tervishoiu rahakoti juures."