Proviisorite Koda soovib algatada ravimiseaduse muudatust ja selleks koguda 1000 allkirja. Eesmärk on saavutada omandipiirang apteekide omamisele nagu on perearstikeskustes.

Allkirja saab anda siit ja pöördumine on järgmine:

Eesti Proviisorite Koda on kindlal seisukohal, et apteegiteenus peab kuuluma tervishoiusüsteemi, mitte ärimaailma. Patsienti nõustades ei pea apteeker mõtlema peakontori kehtestatud müügiplaanile, vaid ainult ja ainult inimese tervisemuredele. Täna ei ole see kahjuks alati nii.

Nimelt kontrollivad apteegiturgu suured apteegiketid, kes on omandanud tugevalt üle poole Eestimaa apteekidest. Oma tegevuses juhinduvad nad ettevõtjaloogikast, olles siin märkimisväärselt edukad. Samal ajal kui apteekrite asutatud sõltumatud ning kutse-eetikast lähtuvad väikeapteegid üritavad toime tulla, avavad apteegiketid uusi apteeke ja ärisuundi. Üha rohkem keskenduvad nad kosmeetika ja toidulisandite, mitte ravimite müümisele. Sellega kaasneb turundus- ja müügifilosoofia võidukäik apteegisüsteemis. See ei sobi kokku tervishoiupõhimõtetega ja vajab muutmist. Kuna iga ravim on ka mürk, siis lähenemine “müük iga hinna eest” ei ole patsiendi huvides.

Eesti Proviisorite Koda soovib seda olukorda muuta ja pöörata apteegiteenuse korralduse patsiendi jaoks õigele rajale. Leiame, et omandipiirang - meede, mille kohaselt saaksid apteegid kuuluda vaid proviisoriharidusega apteekritele - on rahva tervise seisukohast parim võimalik lahendus. Antud regulatsioon ei oleks Eesti tervishoiusüsteemis uudne. Täna toimiv perearstisüsteem just nendele alustele tuginebki. Perearstikeskust ei saa asutada mitte iga ettevõtja, vaid ainult pikkade aastate vältel erialast haridust omandanud tervishoiutöötaja ehk perearst. Nii on tagatud sõltumatus ja professionaalsus teenuse osutamisel. Apteegiteenus on aga perearstiteenuse kõrval esmatasandi tervishoiu võtmeelement. Väärib märkimist, et selline apteegikorraldus toimib ka Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja mujalgi.

Viimast silmas pidades soovime algatada ravimiseaduse muudatuse. Selleks ei piisa aga ainuüksi heast tahtest, kuna seadusandja valmidus proviisoreid kuulata on äärmiselt madal. Raha ja võim käivad ikka käsikäes ja nõnda ongi juba aastaid avalikult spekuleeritud, et suurte hulgimüüjate ja apteegikettide mõju ulatub kui mitte otseselt, siis kaudsemalt ka seadusandjani. Kui aga Eesti Proviisorite Kojal õnnestub koguda oma algatusele 1000 eestimaalase allkirjad, saame esitada seadusemuudatuse "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse" raames.