Tööjõu vaba liikumine ja soov pere majanduslikku heaolu parandada ajendab paljusid Eesti elanikke otsima tööd välisriigis. TÜ rakendusuuringute keskuse RAKE uuringust selgub, et parema elujärje saavutamise kõrval võib Eestisse maha jäänud laps tunda end üksijäetuna ja sattuda halba seltskonda, mis viib halvematel juhtudel õppeedukuse languse ja õigusrikkumisteni.
Töötajate vaba liikumine Euroopa Liidus toob endaga kaasa uusi sotsiaalseid väljakutseid. Üheks neist on pered, kus mõlemad vanemad (või üks vanematest, kui tegu on üksikvanemaga) töötavad välismaal ning lapsed elavad Eestis. „Tegu on väga olulise teemaga, sest selliseid peresid on üha enam. Mitmed uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad,“ ütles uuringu „Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud“ üks läbiviija, TÜ RAKE juhataja Kerly Espenberg.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.