Autor: Kadi Heinsalu • 3. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Merilind on neljanda aasta doktorant ja tema juhendajaks on professor Ruth Kalda. Ettekande alguses meenutas ta perearstide rahastamist, mis viimase 23 aasta jooksul palju muutunud ei ole. Baastasu on rahaliselt küll suurenenud, lisaks on kaugusetasu, per capita rahastamine (5 gruppi), uuringufond ja kvaliteedi rahastamine. Viimasel aastal on lisandunud tasu teise pereõe eest.

Kvaliteedisüsteem on aastast 2006 ja mudeliks on Inglismaa vastav fond. Liitumine on tema sõnul vabatahtlik, see annab veidi suurema uuringufondi. Praktiliselt enamus perearste, ligi 800, on süsteemiga liitunud, jätkas Merilind. Kvaliteedisüsteemi esimene osa on ennetus, teine osa krooniliste haiguste jälgimine. Kolmas osa on nn lisateenused (PAP-test, pisikirurgia, koolitus, rasedate jälgimine), loetles ta.