Autor: Kadi Heinsalu • 10. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teema avamiseks märkis hematoloogiaprofessor Hele Everaus, et termin "individualiseeritud meditsiin" tuli kasutusele 2003. aastal. Täppismeditsiin toob tema sõnul kaasa mitmeid eetilisi probleeme.„Iga uus arusaam tähendab, et peab mõtlema, mis see tegelikult tähendab,“ jätkas Everaus. Patsientide bioproovide ja kliinilise info kogumine on personaliseeritud meditsiini eeltingimus. Biopankade puhul on tema sõnul küsimus, kuidas individuaalseid andmeid hoida ja kaitsta. „Eestis on opt in süsteem, st ei peagi kelleltki küsida nõusolekut, kas andmeid võib tsentraalsesse e-tervisesse saata. Inglismaal tuleb alati küsida luba,“ lausus ta. 

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku direktor, onkoloog Peeter Padrik jätkas täppisonkoloogia arengu teemaga. „See on praegu onkoloogias innovatsiooni keskmes, mida kasutatakse põhiloosungina ka suurtel onkoloogide kongressidel,“ rääkis Padrik. Euroopa meditsiinilise onkoloogia ühingu rakkerühm avaldas tema sõnul mullu artikli, kus soovitatakse kasutada just täppisonkoloogia terminit. „Eesmärgiks on ikkagi paremad ravitulemused ja ravitaluvus. Jaanuari keskel pidas Obama kõne, kuulutades välja täppismeditsiini initsiatiivi, kuhu läheb 215 mln dollarit riigieelarvest aastal 2016, millest osa läheb ka vähiravile,“ rääkis ta.