Autor: Siret Trull • 11. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Proviisorite Koja eesmärk olnud algustest peale juhtida tähelepanu tänasele olukorrale apteegimajanduses, mis on üha kaugenemas tervishoiust ja järjest lähemale liikumas ärile.

Mida kiiremini ja mida suuremad muudatused me siin suudame läbi viia, seda vähemate ohvrite ja kuludeta me hakkama saame, aga fakt on muidugi see, et päris ilma kellegi huve kahjustamata me läbi ei saa. Kui kehtestatakse omandipiirang kaotavad suured ketid  - võidavad patsiendid, apteek muutub tervishoiuasutuseks. Linnades jääb apteeke ehk mõnevõrra vähemaks, kuna suletakse need, mida on seni peetud vaid selleks, hoida turuosa. Proviisorid lihtsalt ei osta neid elujõetuid apteeke ja sellest polegi midagi. Maa-apteekide omandamise vajadust seaduse muutmisel ei kaasne, kuna need kuuluvad juba täna praktiliselt kõik proviisoritele. Muudatus annab maa-apteekidele kindlust püsima jääda, kuna võib prognoosida, et surve tööjõu ülemeelitamiseks linnadesse väheneb.