Möödunud aastal ka Eestis kasutusele võetud riskijagamise mudel on end õigustanud, sest Eesti haigeteni on jõudnud uued ja kallid ravimid, mille soodustamises ilma riskijagamiseta kokkuleppele poleks jõutud. Samas edeneb mudeli laialdasem kasutuselevõtt visalt, kuna tootjad ootavad soodustust taotledes pigem konkreetse hinna kehtestamist.
Möödunud aastal oli soodusravimite nimekirjas kolm ravimit Diphereline (triptoreliin), Zoladex (gosereliin) ja Incivo (telapreviir), mille eest tasumise võttis haigekassa üle pärast seda, kui ravi oli alustatud tootja kulul ning see oli edukas. Tervishoiuteenuste nimekirjas oli veel kaks ravimit Adcetris (brentuksimab) ja Mepact (mifamurtiid), mida soodustati riskijagamise skeemi alusel. Viiest ravimist kolm olid kasutusel onkoloogias, üks hematoloogias ja üks C-hepatiidi ravis.
Seotud lood
Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja kt Erki Laidmäe sõnul on riskijagamine üks väheseid teemasid, milles haigekassa on tootjatega praktiliselt kõiges ühel meelel.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.