Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riskijagamise mudel on Eestis edukalt käiku läinud
Möödunud aastal ka Eestis kasutusele võetud riskijagamise mudel on end õigustanud, sest Eesti haigeteni on jõudnud uued ja kallid ravimid, mille soodustamises ilma riskijagamiseta kokkuleppele poleks jõutud. Samas edeneb mudeli laialdasem kasutuselevõtt visalt, kuna tootjad ootavad soodustust taotledes pigem konkreetse hinna kehtestamist.
Möödunud aastal oli soodusravimite nimekirjas kolm ravimit Diphereline (triptoreliin), Zoladex (gosereliin) ja Incivo (telapreviir), mille eest tasumise võttis haigekassa üle pärast seda, kui ravi oli alustatud tootja kulul ning see oli edukas. Tervishoiuteenuste nimekirjas oli veel kaks ravimit Adcetris (brentuksimab) ja Mepact (mifamurtiid), mida soodustati riskijagamise skeemi alusel. Viiest ravimist kolm olid kasutusel onkoloogias, üks hematoloogias ja üks C-hepatiidi ravis.
Seotud lood
Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja kt Erki Laidmäe sõnul on riskijagamine üks väheseid teemasid, milles haigekassa on tootjatega praktiliselt kõiges ühel meelel.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele