Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadusemuudatus võib kasvatada elusdoonorite hulka mitmekordselt
Alates1. märtsist kehtib seadus, mis lubab elundi elusdoonoriks olla lisaks sugulasele ka isikul, kellel on doonorit vajava inimesega emotsionaalne side. Emotsionaalset sidet hindab psühholoog, kes kas annab või ei anna loa doonorluseks.
Esmalt kehtiba aga ikka põhimõte, et elund peab sobima. Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall ütles, et alati tehakse väga põhjalikud koesobivuse uuringud, et elund abivajajale ikka tõesti sobiks ja sellest oleks abi, vahendas ERR uudistesaadet "Aktuaalne kaamera".
Seotud lood
Elundite siirdamine on üks suurimaid meditsiiniarenguid 20. sajandil ning see on sageli ainus tõhus ravi elundipuudulikkuse puhul. Kuid elundite siirdamise abil on võimalik elusid päästa vaid siis, kui on olemas piisavalt elundeid, mida siirdada, kirjutas Portugali vere ja elundite siirdamise instituudi riiklik siirdamiskoordinaator Ana Franca.
Eestis tehakse keskmiselt 70 siirdamist aastas. Neid võiks teha ka rohkem, ent umbes 10–15 doonorit läheb kaduma lähedaste vastuseisu tõttu.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele