Autor: Triin Tabur • 9. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Mees sõitis autoga töölt koju ja äkki ei teadnud, kus ta kodu on. Sõitiski mööda. Kui auto kinni pidas, sai aru, et midagi on kohutavalt valesti. Selline oligi esimene märk. See on niisugune loterii,» räägib Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Marju Kase multiformsest glioblastoomist. Ajukasvajast, mida tuvastatakse Eestis kuni 30 korral aastas, ent mille elumus on enam kui viis kümnendit püsinud suuresti muutumatuna: diagnoosi järel jääb inimesel tavaliselt elada umbes 12 kuud. Ravi alustamata aga ligikaudu kolm kuud.

Enamasti esineb multiformne glioblastoom (GBM) n-ö lokaalse haigusena erinevates ajupiirkondades. Mujale levib see harva, ehkki siirderakke on leitud ka luudest, kopsudest, südamest jm, viitab Kase hiljuti TÜ arstiteaduskonnas kaitstud doktoritöös.