Ainult tellijatele

Autor: Kadi Heinsalu • 3. aprill 2015

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Laste Diabeediühingu 5. konverentsil keskendusid arstid glükosüleeritud hemoglobiini ja glükeemilise indeksi olulisusele I tüüpi diabeetikute ravis. Glükosüleeritud hemoglobiini ehk HbA1c tasemest rääkis Tallinna lastehaigla pediaater ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadur Kaire Heil­man. Tema sõnul on diabeetikutest laste puhul esmatähtis, et HbA1c eesmärkväärtus oleks võimalikult madal: vältides samas rasket hüpoglükeemiat ning perioode, mil veresuhkur on üle 15 mmol/l.

“Kõikidele lastele on soovitav tähis HbA1c alla 7,5%,” sõnas ta. Reaalsus nii roosiline pole. 2012. aasta andmetel oli Eesti lastel keskmine HbA1c 8,6%, vaid 25% oli see alla 7,5%. Vanusegrupiti oli eesmärgipärane keskmine kõige pisematel: 0–4aastastel. Näiteks üle 15aastastel oli keskmine juba 9%, jätkas Heilman. Arsti vastuvõtul määratakse HbA1c tase vähemalt kolme kuu järel. “Aga hea ülevaate veresuhkru tasemest saab igapäevaselt kodus veresuhkrut mõõtes!” toonitas Heilman. See aitab igapäevaselt kohandada insuliini doosi vastavalt veresuhkru väärtusele, avastada varakult madalat veresuhkrut ja seda ohutult ravida, avastada kõrget veresuhkrut ning seda korrigeerida ja ohutult sportida, loetles pediaater. Veresuhkru taset lapsel on vaja teada ka seetõttu, et et vältida ketoatsidoosi, hilistüsistusi, hüpo- ja hüper­glükeemia mõju lapse vaimsele arengule ning tujudele.