Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inspektsioon tuvastas mullu 91 ilma nõutava keeleoskuseta tervishoiutöötajat
Kuigi tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei nõua eesti keele oskust tõendavaid dokumente isikult, kes soovib enda kandmist Eesti tervishoiutöötajate registrisse, nõuab temalt keeleoskust keeleseadus. Vastutus selle nõude täitmise eest on tööandjal, järelvalvet teeb keeleinspektsioon.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõi välja, et vastavalt keeleseadusele peavad Eesti tervishoiutöötajad eesti keelt oskama, vastutus selle nõude täitmise eest on tööandja kanda. Samas näitab keeleinspektsiooni järelevalvepraktika, et mitmesugused asjaolud sunnivad tööandjaid keeleoskusnõude suhtes mööndusi tegema.
Seotud lood
Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev kohtus täna erinevate osapooltega, et arutada välisriigis omandatud ja Eestis nõutava eriarsti kvalifikatsiooniga seotud küsimusi. Kohtumisel kaardistati erinevate organisatsioonide arvamused, millised võiksid olla Eestis töötamise lubamise tingimused. Läbivaks põhimõtteks jäi ravikvaliteedi ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil „Keel kui kutseoskus“ ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk, et ühe Ukrainast pärit arsti keeleoskus on toonud Valga Haiglale kaasa inspektsiooni menetluse.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele