Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krõbe hind jätab abivajajad ravita
Juuni alguses kirjutas Medscape Medical News, et näiteks melanoomi ravi hind USAs on jõudnud miljoni dollarini inimese kohta aastas. Kas see on tipp?
Uute efektiivsete innovaatiliste vähiravimite turule tulek rõõmustab eelkõige vähipatsiente ja kindlasti pakub rahuldust ka ravi määravale onkoloogile, sest milline arst ei sooviks oma patsienti ravida parimal tõenduspõhisusele tugineval viisil, kirjutab Eesti Vähiliidu nõukogu esimees, onkoloog Vahur Valvere.
Ravimitootjate esindajad toovad ravimite kõrgetest hinadest rääkides välja, et kogu ravimitööstus võtab väga kõrgeid uurimis- ja arendustegevusega seotud riske, mis kajastuvad ka hinnas, niisamuti nagu investeeringute suurus, mis on vajalik edasiseks innovaatiliste ravimite väljatöötamiseks.
See, kui suuri soodustusi on ravimifirmadel võimalik nö letihinnast teha, sunnib küsima, kui palju õhku on moodsa vähiravi hindades tegelikult. Tundub, et üksjagu, kirjutab vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.
Ravimtööstuse areng on viinud selleni, et vähist on hakatud rääkima kui kroonilisest haigusest nagu suhkruhaigus või kõrgvererõhutõbi. Progress on jõudnud ka Eesti haigeteni, kuid osaliselt ja hilinemisega, kirjutab hematoloog Edward Laane.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.