Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inimesed arvavad, et antibiootikumid tapavad viiruseid
Alanud nädalat tähistatakse Euroopas arvult kaheksanda antibiootikumi teadlikkuse nädalana, mis seekord keskendub antibiootikumide vastutustundlikule kasutamisele.
Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel konverentsil jõuti kokkuleppele, et antibiootikumiresistentsuse leviku tõkestamiseks töötab iga Euroopa Liidu liikmesriik, sh Eesti, välja oma tegevuskava.
9. novembril 2015 kell 16.00 kaitseb Kadri Tamme A. Linkbergi nim auditooriumis (Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „High volume haemodiafiltration in treatment of severe sepsis – impact on pharmacokinetics of antibiotics and inflammatory response" („Suuremahuline hemodiafiltratsioon raske sepsise ravis – toime antibiootikumide farmakokineetikale ning süsteemsele põletikureaktsioonile").
Aastal 2050 võib multiresistentsete bakterite tõttu kogu maailmas surra isegi kümme miljonit inimest, kui nende vastu ei suudeta senisest paremini võidelda.
Värske ELi uuring näitab, et Eestis on retseptiga antibiootikumide (AB) kasutamine madal, aga ilma retseptita piisavalt kõrge, et märkimist leida. Samuti puudub Eestis järelevalvesüsteem AB väljakirjutamise osas.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.