Foto: Scanpix/Caro

Kolmapäeval, 25. novembril toimub Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ning Eesti Karskusliidu koostöös konverents, mis keskendub raseduse ajal tarbitud alkoholi mõjule veel sündimata lapse tervisele ja arengule. Konverents toimub EV Sotsiaalministeeriumi ja Norway Grants’i rahastamisel.

“Oleme Norway Grants’i ja Sotsiaalministeriumi rahalisel toel viinud läbi passiivse joomise teemalist meediakampaaniat, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu kellegi alkoholi tarvitamise kaudu teistele tekitatud kahjule,” selgitab Karskusliidu juht Lauri Beekmann. “Üks olulisemaid ja tõsisemaid tahke selles teiseses kahjus on raseduse ajal tarvitatud alkoholi mõju veel sündimata lapsele ja tema edasisele elule.” 

Alkohol, kõige laiemas kasutuses olev psühhoaktiivne aine, on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas organismis väärarendeid. Teadlaste hinnangul on rasedusaegse alkoholi tarvitamise näol tegemist vaimse arengu mahajäämuse juhtiva põhjusega lääne tsivilisatsioonis, olles seejuures 100% ennetatav. Pole olemas ohutut alkoholikogust, mida naine raseduse ajal tarbida võib. Kui alkoholi tarvitab ema, on seda sunnitud tarvitama ka tema üsas kasvav laps! 

“Ka väikestes kogustes alkoholi tarvitamine on ohtlik loote arengule ning võib raseduse alguses põhjustada elundite väärarendeid. Loote kergem kahjustumine ema rasedusaegse alkoholitarvitamise tagajärjel võib avalduda alles koolieas käitumishäirete ja õpiraskustena, raskema vormi tunnused ilmnevad aga juba vastsündinueas kasvuhäire, iseloomulike näojoonte ja väärarendite kujul,” selgitab Eesti Lastearstide Seltsi president dr Liis Toome. “Uuemate Euroopas tehtud uuringute andmetel esineb ema rasedusaegsest alkoholitarvitamisest tingitud erinevaid arenguhäireid isegi 2–4%-l lastest. Samas on alkoholist tingitud lootekahjustused täielikult ennetatavad.” 

Eesti ametlike andmete alusel on fetaalse alkoholisündroomi (FAS) diagnoosimine üsna harv nähtus, mis on aga selges vastuolus rahvusvaheliste uuringute ning teadlaste hinnangutega. Soomes esineb alkoholi põhjustatud sünnikahjustusi hinnanguliselt kuni 3000 lapsel aastas. 

“FASD (Fetal Alcohol Spectrum Disorders) tuvastamine on oluline nii selle kahju ennetamiseks järgmiste laste puhul, kui ka nende laste komplekssete vajaduste identifitseerimiseks. Kui seda ei tehta, võib kahju olla neile endile kui ka ühiskonnale nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt väga suur,” selgitas konverentsi üks esinejatest dr Raja Mukherjee diagnoosimise vajalikkust.

Konverentsi ettekandjateks on: 

dr Raja Mukherjee Suurbritanniast (National Clinic for Fetal Alcohol), 

dr Nina Kaminen-Ahola Soomest (University of Helsinki), 

professor Peter Hepper Põhja-Iirimaalt (Queen’s University Belfast), 

dr Kieran O´Malley Iirimaalt (Royal College of Psychiatrists), 

dr Kersti Linask USA-st (University of South Florida), 

Gro CC Lohaugen Norrast (Sorlandet Hospital, Arendal). 

Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts tõstatavad küsimuse, kas loote kahjustused ema alkoholi tarbimisest on Eestis aladiagnoositud ning kas loote alkoholist tingitud kahjustuste ennetus ja juba sündinud ning kahjustunud laste edasise tervise ja arengu toetamine on piisav. 

Konverents toimub Tallinna Ülikooli Auditorium Maximumis (Astra hoone, Narva mnt 29). Konverentsi koduleht: http://la8021.wix.com/fasd2015