Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi toidu ja loomade
Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga ka lemmikloomadega, koerte-kassidega, kellega oleme tihedas kontaktis, kinnitas Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson.
Ta lisas, et isegi taimetoitlased puutuvad antibiootikumidega kokku väetatud köögiviljade kaudu, kirjutas Pealinn.
Seotud lood
MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit pöördus maaeluminister Tarmo Tamme poole seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamisega veterinaarias. Üks veterinaar on ka Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtusse antud.
Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel konverentsil jõuti kokkuleppele, et antibiootikumiresistentsuse leviku tõkestamiseks töötab iga Euroopa Liidu liikmesriik, sh Eesti, välja oma tegevuskava.
ELi rahastatud projekti raames on alanud ravimite toimeaine jääkide sõeluuring 6 jõe valglas, eesmärgiga saada parem ülevaade Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikatest, heitkogustest ja analüüsitud kontsentratsioonidest keskkonnas.
Kuigi Ida-Euroopa maades on antibiootikumiresistentsus üldiselt suurem kui Lõuna-Euroopas, on olukord Eestis siiski hea. Terviseameti epidemoloogia nõunik Kuulo Kutsari sõnul on meie päevadooside kasutus tuhande inimese kohta igati mõistlik.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele