Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi toidu ja loomade
Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga ka lemmikloomadega, koerte-kassidega, kellega oleme tihedas kontaktis, kinnitas Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson.
MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit pöördus maaeluminister Tarmo Tamme poole seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamisega veterinaarias. Üks veterinaar on ka Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtusse antud.
Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel konverentsil jõuti kokkuleppele, et antibiootikumiresistentsuse leviku tõkestamiseks töötab iga Euroopa Liidu liikmesriik, sh Eesti, välja oma tegevuskava.
ELi rahastatud projekti raames on alanud ravimite toimeaine jääkide sõeluuring 6 jõe valglas, eesmärgiga saada parem ülevaade Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikatest, heitkogustest ja analüüsitud kontsentratsioonidest keskkonnas.
Kuigi Ida-Euroopa maades on antibiootikumiresistentsus üldiselt suurem kui Lõuna-Euroopas, on olukord Eestis siiski hea. Terviseameti epidemoloogia nõunik Kuulo Kutsari sõnul on meie päevadooside kasutus tuhande inimese kohta igati mõistlik.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.