Mis jääb meenutama aastat 2015?
Meditsiiniuudised küsis „Ühe küsimuse“ rubriigis, mis jääb meenutama 2015. aastat meditsiinis.
Diana Ingerainen, Eesti Perearstide Seltsi juht
2015 jätab hulgaliselt märksõnu - lõputud koosolekud Jämesoolevähi skriining programmi asjus, HIV masstestimine esmatasandil, logopeedide-psühholoogide "otseostmise" võimalus/võimatus, peremeditsiini residentide suvekool, heas mõttes kadestavad lätlased-leedukad EPS aastakonverentsil Pärnus, e-tervise strateegia valmimine, muutuv Peremeditsiini kliinik, Maailmapanga analüüs, füsioteraapia perearstikeskuses juhend jne.
Aga kõige rohkem "verd ja pisaraid" kulus Tervisekeskuste projektile. Tagantjärgi hinnates võib EPS võitlust perearstide kasuks edukaks pidada. Võrreldes esialgse määruse tekstiga on hetkel olukord oluliselt perearstisõbralikum. Keeruline on muidugi otsustada perearstidel projekti vedamise osas kuna puudub teadmine kuidas ja mida hakatakse Tervisekeskustes rahastama, haiglatel on ikkagi lihtsam. Haiglate rahavood on kordi suuremad ja jagub ressurssi ka riske võtta. EPS jaoks läheb kogu Tervisekeskuste teema edasi just rahastamise võtmes. HK uue teenuse - esmatasandi tervisekeskuse teenuse -kulumudeli koostamine on juba alanud ja loodetavasti saab aastaks 2017 valmis, et ja kui esimesed Tervisekeskused alustavad, siis on vastavad lepingud olemas.
Rille Pihlak, Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige
2015. aastat Eesti meditsiinis jääb nooremarste meenutama sõna selgusetus, eriti mis puudutab residentuuriõpet. Residentuuri pikendamisega olime ühiselt jõudnud justkui kokkuleppele, kuid siis tuli Sotsiaalministeeriumi poolt otsus residentuuriprogramme mitte pikendada. Tundub, et erialaseltside, Sotsiaalministeeriumi ja arstiteaduskonna omavahelises suhtluses on palju möödarääkimisi: ministeeriumi poolt öeldakse, et eesmärgiks ei ole enam niiöelda üldmeditsiiniliste tsüklite lisamine, samal ajal kui arstiteaduskond nõuab nende lisamist. Tunneme residentidena ennast justkui risttuules, kus erinevate osapoolte arvamused muutuvad sama kiiresti kui ministrid. Loodame, et 2016. aasta toob selgust.
Ester Öpik, Eesti Õdede Liidu juhatuse liige
Minu jaoks jääb 2015. aastat meenutama õenduse eriala komeedina tõusmine tervishoiuvaldkonna taevasse. Sel suvel kõikide Eesti kõrgkoolide võrdluses soovis just õeks õppima pääseda rekordiline arv tulevasi üliõpilasi. Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolid said vastu võtta kokku 253 pürgijat, kuid soovijaid oli ligi 800. Sama trend jätkus ka sel aastal detsembris, mil Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli pürgis kümme korda enam kandidaate kui algselt õppekohti oli plaanitud.
Õenduse menuerialaks saamine on olnud mitmete aastate järjepideva töö ja väga paljude osapoolte ühise pingutuse tulem. Siinkohal soovin kõiki, kes on kaasaaidanud, südamest tänada ning soovida headele kolleegide indu meie lippu kõrgel hoida inimestest hoolimise ja aitamise nimel!
