Kiiritusravi võimaldab paljudel tervistuda
Kiiritusravi on kirurgilise ravi kõrval teine oluline vähiravi meetod, võimaldades tervistumist ca 40% juhtudel. Ühtlasi on kiiritusravi ka kõige kulutõhusam onkoloogiline raviviis.
Kiiritusravi rakendatakse tervistava, (neo)adjuvantse (operatsioonieelse või -järgse) ning palliatiivse eesmärgiga (vaevuste leevendamine ja elukvaliteedi parandamine). Vähihaigete elulemus paraneb ja mitmed vähihaiged võivad haiguse jooksul vajada kiiritusravi korduvalt. Oma haiguse vältel saab kiiritusravi 50-60% kõigist vähihaigetest.
Edukad skriiningprogrammid tõstavad varajaste vähkide avastamise osakaalu: oleme seda Eestis näinud rinnavähi puhul. Varajasel avastamisel suureneb lokaalse ravi, sh kiiritusravi osakaal. Samas meie elanikkond vananeb, eakate patsientide osakaal vähihaigete hulgas tõuseb. Vanemaealistel on palju kaasuvaid haigusi, mistõttu kirurgilist ravi ei ole alati võimalik rakendada ning kiiritusravi ongi siin alternatiiv.
Varase staadiumi korral on ainuüksi kiiritusraviga võimalik tervistumine mitmel vähipaikmel, nagu eesnääre, emakakael, pea ja kael jt. Kiiritusravi eelis osadel paikmetel võrreldes kirurgilise raviga on organi ja selle funktsiooni säilitamise võimalus.
Lokaalselt levinud kasvajate korral kombineeritakse kiiritusravi tõhusama ravivastuse saavutamiseks ka teiste ravimeetoditega. Mitmel lokaalselt levinud staadiumis vähipaikmel on keemiaravi lisamine kiiritusravile parandanud nii lokaalset kontrolli kui ka elulemust.
Kiiritusravi kasutatakse jätkuvalt ka palliatiivseks raviks levinud ja metastaseerunud kasvajate korral. Palliatiivse kiiritusraviga saame aidata erinevate vaevuste puhul, mis on põhjustatud luumetastaasidest, pea- ja seljaaju metastaasidest, aga ka erinevate organite obstruktsiooni ja veritsuse korral.
Tehnoloogia on jõudsalt arenenud
Kasvaja lokaalset kontrolli ja vähihaigete elulemust on võimaldanud oluliselt parandada jätkuv kiiritusravi tehnoloogiline areng ja põhjalikumad teadmised radio- ja molekulaarbioloogiast ning kiirguse toimest vähirakkudele ja tervetele kudedele.
Kiiritusravi kiire tehnoloogiline hüpe sai võimalikuks tänu raviaparatuuri, planeerimise tarkvara ja piltdiagnostika arengule, mis võimaldab teha kasvajale kohandatud doosijaotusega täpselt fokusseeritud ravi, säästes samal ajal terveid kudesid ja organeid.
Miks me, omades kõiki neid kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, ikkagi alati ei ole edukad? Üheks määravaks asjaoluks on siin kasvaja tüvirakkude hulk, aga ka kasvajarakkude taastumine kiirguse toimest – mitte kõik vähirakud ei pruugi hävineda, sest käivituvad ka rakkude kaitsemehhanismid. Väga oluline raviefekti mõjutav faktor on kiirgustundlikkus. Kasvajad ei ole ühtemoodi kiirgustundlikud ning isegi ühe ja sama kasvaja erinevad alad võivad kiirgusele reageerida erinevalt.
Mitu võimalust efektiivsust tõsta
Mida saame selleks teha, et neid tegureid mõjutada ja kiiritusravi efektiivsust tõsta?
Vähirakkude repopulatsiooni on meil võimalik pärssida fraktsioneerimise intensiivistamisega ehk kui klassikaliselt kiiritame viis seanssi nädalas, siis võime teha seda tihedamalt, selle kaudu vajadusel doosi suurendades.
Kasvaja radiosensibiliseerimiseks on mitmeid meetodeid. On võimalik samaaegne keemiaravi või märklaudravimite lisamine, angiogeneesi pärssimine, hüpoksia mõjutamine ja metaboolne radiosensibiliseerimine.
Uued märklaudravimid muudavad selekteerivalt kasvajarakke kiirguse suhtes tundlikumaks. Kiiritusravi ja märklaudravi kombinatsioonile on viimasel ajal pandud suuri lootusi, kuid edasiminek ei ole olnud nii edukas kui oodatud.
Koostoime uuringuid on vähe, potentsiaalsed märklaudravid, mis võiksid kiiritusraviga väga head bioloogilistkoostoimet omada, jõuavad visalt kliinilistesse uuringutesse koos kiiritusraviga.
Viimasel ajal väga aktuaalne teema on kiiritusravi immuunmoduleeriv efekt. Kiiritusravi stimuleerib kasvajavastast immuunvastust. Praegu on käimas mitmeid uuringuid kiiritusravi ja immunoteraapia koostoimest ja efektiivsusest.
Kasvajad on heterogeensed. Et rakendada tõhusat vähiravi või nende erinevaid kombinatsioone, vajame prognostilisi ja prediktiivseid biomarkereid ning funktsionaalse kuvamise märkaineid, mis võimaldaksid teha personaliseeritud kiiritusravi.
Kättesaadavus pole piisav
Vaatamata sellele, et tänapäevane kiiritusravi on efektiivne ja kulutõhus, on kiiritusravi kättesaadavusega probleemid eelkõige arengumaades, aga ka Euroopas.
ESTRO (European Society of Radiation Oncology) HERO projekti raames on kaardistatud ELi riikide kiiritusravi ressursid ja arvestatud välja optimaalne kiiritusravi vajadus neis maades.
HERO analüüsi kohaselt saab Eestis kiiritusravi vähem kui 60% haigetest, kes seda vajaksid. Oleme senini ELis ühel viimastest kohtadest Albaania ja Bulgaaria kõrval oma kiirendite arvu poolest.
Järgmisel aastal peaks rakenduma töösse kolm uut kiirendit: PERHis üks (kokku neli) ja TÜKis kaks (kokku kolm), mis loodetavasti aitab oluliselt parandada kiiritusravi õigeaegset kättesaadavust meie patsientidele.
